Maasika peenardele mõeldud maa oli juba mõned aastad olnud söötis. Täpsemalt orasheina, nõgese ja naadi kasvumaa, mis paaril korral suve jooksul trimmeriga maha niidetud sai. Seega esimese asjana eelmisel kevadel sai tehtud mürgitamine. Mürk toimis ja kõik tundus hästi - maa randaaliti läbi ja tõmmati sisse vaod. Aga kui vagudest peenraid tegema sai hakatud... oh seda jama - maapind oli täiesti kõva. Plaani sai võetud sügisene künd.
Enne sügist kündi randaaliti taas maa läbi ning toodi peale veel sõnnikut. Kevadel uuesti randaalimine, siis lasin sinna vedada veel omajagu kõdumulda ning lõpuks viimane randaalimine enne vagude ajamist.
26.mai ostsin endale 200 maasikataime. Ostsin need perelt, kes oli endale kodu juurde maasikakasvatuse rajanud ning müüsid nüüd ülejäänud taimi. (Internet ja fb on ikka head asjad sellistel puhkudel.)
Algul kui taimi nägin, ehmusin ikka korralikult - need nägid nii armetud ja räbalad välja. Aga ma ei öelnud midagi, lihtsalt usaldasin.
Eelnevalt internetis taimede kauguste vahesid uurides, midagi selgeks ei saanud... Kohati soovitati 15-20cm taimevahe, teises kohas aga 30-40cm. Reavahede soovitus küündis lausa kuni 1m-ni. Otsustasin riskida ja teha omamoodi... Võtsin orienteeruvaks taime ja rea vaheks ligikaudu 30cm. Tulemuseks sain 15 kaherealist maasikapeenart, milles igaühes oli 14 maasikataime.
Multš... Üritasin sellegi kohta interneti avarustest infot saada. Soovitati nii kilet kui ka riiet, aga kuidas ma selle riide või kile paigaldama peaksin (kas iga peenra jaoks oma riide tükk eraldi või suur tükk üle peenarde), sellele ma vastus ega juhendit ei leidnud. YouTubes oli ainult videod, kas üksiku peenra tegemisest või siis juba maasikamaa rajamisest traktori ja kiletamismasinaga.
Mida ja kuidas siis ikkagi teha? Lähen raamatukogusse tarku raamatuid uurima? No ei, see tundus paraja ajaraiskamisega, millel omakorda puudus garantii, et ma sealt üldse vastuse leian. Ühel hetkel turgatas pähe, et minu kodust umbes 15km kaugusel tegutseb naisterahvas, kes on aastaid maasikakasvatusega tegelenud - temalt peaks ju ometigi vajaliku infot saama. Pealegi aimasin, et mu ema tunneb ka veel teda. Jah, aimasin õigesti ning palusin emal tollele naisterahvale helistada ja veidi uurida, kuidas siis ikkagi tuleks maasikamaale läheneda...
Selgus, et tema ei soovita üldse ei kilet ega riiet kasutada, sest mõne aastaga (maasikamaa vanus on ju ikkagi vähemalt 4 aastat) muutub embkumb materjal ikkagi rabedaks ning hiljem, kui on soov maa uuesti ülesharida, siis on peavõimatu neid kile ja riide räbalaid kätte saada. Ütles, et kui kilet kasutada, siis tema soovitab valget maasikakilet, aga seda pidi meie kaubanduses alles vähe liikuma. Aga kõige parem on kasutada põhumultši. Kevadel kattad maa põhuga ära ja sügisel korjad kokku. Ei mingit umbrohtu ega midagi. :)
4.juuni seisuga on minu äbarikud maasikataimed ilusti kasvama hakanud ja näevad juba päris kobedad välja
Lähipäevadel panen ka põhu paika.
11,juuni sai siis lõpuks ka põhk maasikamaale paigutatud...
Kui ma põhu koormaga maasikate poole põristasin, siis ei kujutanud ettegi, mismoodi ma selle põhu sinna siis ikkagi paigutan. Õnneks oli mul õde abiks - ta kahmas nii muuseas sületäie põhku, laotas selle maasikapeenrale parajalt paksult laiali ning siblis siis maasikataimedele põhu seest pesa välja. :)
Lõpuks kujunes siis põhumultši panemine välja nii... Laotasin umbes 15-20cm paksuselt koheva põhukihi üle maasika peenra.
Siblisin järjest kõikidele taimedele põhu sisse pesa.
Seejärel kastsin põhu märjaks, et see kokku vajuks ja tuul minema ei viiks. Peale kastmist kohendasin veel veidi taimede pesasi.
Nii tegin järjest kõigi peenardega. Kuigi algul tundub põhu paksus liigne, siis see tekkis töö käigus - põhk pidi jääma nii paksult ja tihedalt, et muld alt välja ei paistaks (muidu tuleb ju umbrohi ikka läbi).
Loodan, et minu postitusest on kellegile natukenegi abi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar